autor: Kadi Kroon
Eelmisel nädalal oli Keila erakoolis Läte lahtiste uste päev. Sügisel uksed avanud koolis käib õppetöö täie hooga ning alternatiivpedagoogika vastu huvi tundjaid on küllaga.
Waldorfpedagoogika lähtub inimese terviklikkusest ja mitmekülgsusest, eesmärgiks on avada igas lapses peituvad arengu- ja eneseteostusvõimalused. Mida see tähendab? Kuidas toimub õppetöö waldorfkoolis? Minul oli suurepärane võimalus külastada erakool Läte esimese klassi tundi.
Tunni alustab õpetaja, mitte kell
Esimeses klassis koosneb koolipäev kahest üldharidustunnist ning kahest ainetunnist, milleks on kas võõrkeel, muusika, käsitöö või kehaline kasvatus. Praegu tegeletakse üldtunnis emakeelega. Ühe ainega tegeletakse umbes kuu aega. Teisele ainele minnakse üle siis, kui tundub, et on õige aeg. Nimelt peab seda laste pealt vaatama. Koolipäev algab 8.30 või siis, kui õpetaja alustab – kella selles koolis ei ole. Kui keegi arvab, et kogu õppetöö käib vaibal istudes ja lauad puuduvad, siis tuleb pettuda. Ruum näeb välja nagu üks klass ikka. Alustuseks saab iga õpilane õpetaja Epp Orgselt hommikutere koos korraliku käesurumisega, mille järel suunduvad õpilased oma laudade juurde. Sel momendil oleks kõige loogilisem jätk võtta kotist õpikud ja alustada tööd. Siin tuleb esimene üllatus – kõlama hakkavad luuletused, mida koos õpetajaga kooris loetakse. Järgmisel momendil mängivad lapsed flööti. Hiljem selgub, et tunnid koosnevad kolmest osast - rütmilisest, jutustavast ja õpetuslikust. Tegemist on õppetöö rütmilise osaga. Rütm on waldorfkoolis väga tähtis element. Peale paari plaksu ja nipsumängu jätkuvad luuletused. Pööran hetkeks pilgu kellale - möödunud on pool tundi. Järgnevalt lükatakse lauad klassiruumis koomale ja tehakse paar liikumismängu.
Ka matemaatikat õpitakse läbi kunsti
40 minutit hiljem istutakse lõpuks koolipinki ja algab tunnitsükli teine osa - õppimine. Tavakoolis on selleks ajaks lapsed üle kontrollinud kodused tööd, lahendanud paar ülesannet ja natuke järgmist peatükkigi vaadanud. Õpetaja asetab tahvlile paberi, kuhu on kirjutatud mõned H-tähega sõnad. Selge, õpitakse H-tähte. Tähtsad ei ole aga sealjuures vaid sõnad ise, vaid ka nende paigutus, sõnade suurus ja värv. Lapsed joonistavad vihikutesse samad sõnad sama paigutuse ja suurusega. Väga oluline on värvide kasutamine. Lahtiste uste päeva õhtusel ringkäigul on laste vihikud ka külastajatele vaatamiseks välja toodud. Kuulen üht naisterahvast mehele ütlemas: „Ega nad ju praegu enam selliseid pilte ei joonista?“ Joonistavad küll. Kogu õppetöö käib läbi kunsti, ka matemaatika. Tavakoolis tehakse etteütlusi, waldorfkoolis joonistatakse pilte. Tähtede õppimisel jutustab õpetaja loo. Näiteks K-tähte õppides kõlas lugu kuningast. Õpetaja joonistab pildi ja lapsed samuti, oma vihikusse. Algul tundub pilt seosetu, kuid lõpuks märkad, et kuningas on K-tähe kujuline. Numbrite õppimist alustatakse rooma numbritest ja taaskord käib asja juurde pilt. Number nelja õppides joonistatakse pilt nelinurgast. Nii õpitakse koos numbritega tundma ka kujundeid. Karta, et lapsed jäävad lolliks, ei tasu, kuna suurim vahe üldhariduskooliga ilmnebki just esimese kolme aasta jooksul. Hiljem on haritustase sama ja waldorfkoolis käinud lapsed on riigieksameid sooritanud üle keskmise taseme. Tund lõppeb jutustava osaga. Lauad lükatakse taas kokku ja tegevus toimub ringis seistes. Õpetaja jutustab loo, mida kõik kooris järele ütlevad. Sealjuures ei loeta lausehaaval, vaid ikka kogu jutuke korraga, kusjuures kesksel kohal on üks kindel täht. Kas teate, kui raske on meelde jätta jutukest, mis koosneb lausetest nagu: „ Kuldne kuningas istus oma kaunis lossis, peas kuldne kroon“? Mina jäin igatahes hätta. Huvitav on waldorfkoolis see, et õpilased on tunnis vaiksed, kuid samas ei karda keegi küsida ega oma arvamust välja öelda ja esinemisjulgust jätkub neil küllaga. Peab tunnistama, et läbi kunsti ja mängulise tegevuse õppimine on lastele meelepärasem kui varakult mõisteid tuupida. Muinasjuttudega tekitatakse lastes huvi ja nad tahavad õppida, ning see ju kõige tähtsam ongi. Minul aga tekkis suur tahtmine näha, kuidas õppetöö põhikoolis välja näeb.