Veeohutuse loengul „Suveks valmis“, pani Eimar Täht Eesti Vetelpääste Seltsist lastevanematele südamele, kuidas veekogu ääres käituda.
Veekogu äärde minekul tuleb mõelda:
1. Seltskonnale. Turvaline on randa minna vähemalt neljakesi, sest siis on kaks vees ja kaks kaldal. Suplema on kõige turvalisem minna paaris ja üksteist jälgida. Olge alati oma lapse läheduses ja ärge laske teda silmist kui ta vees on. Kõige turvalisem on olla koos lapsega vees.
2. Lapsed peavad oma vanematele teada andma, kellega ja kuhu minnakse ning millal tagasi plaanitakse tulla. Tagasi tulema hakates on hea kui teavitatakse sellest ka vanemaid.
3. Veekogu valides eelistada alati valvega randa, kus on kontrollitud põhi, olukord vees lippudega tähistatud ja vajadusel saab esmaabi.
4. Süüa enne randa minekut kergelt ja võtta randa söök kaasa. Lastel on ainevahetus kiire ja näljatunne tekib kiiresti. Maiustuste asemele võtke kaasa pähkleid ja rosinaid.
5. Randa soovitame kaasa võtta: Peakate, see vähendab päikesepiste ja ülekuumenemise ohtu; Joogivesi, ilma mullita – soovitavalt natuke soolane, sest inimene higistab ja kaotab mineraalaineid. Vesi olgu juues natuke soe, sest seda omastab organism kõige paremini ja kulutab kõige vähem energiat selle soojendamiseks.
Rannas pea meeles!
* Kõige tähtsam on iseenda ohutus
* Vees on valulävi madalam kui kuival, vees ei ole võimalik hinnata verekaotust. Väiksemagi vigastuse korral tulla koheselt veest välja, et hinnata vigastuse suurust ja saada esmaabi. Vees on alati baktereid ja infektsiooni tõenäosus on väga suur. Haav tuleb puhastada ja vajadusel teha teetanuse kaitsesüst.
* Vette ei ole soovitav minna ei täiskõhuga ega ka tühja kõhuga.
* Lapsi ei tohi täispuhutavate rannaasjadega üksi jätta, need kipuvad kergelt ümber minema ja maatuul võib need kiiresti merele viia. Täispuhutavate suplemisvahendite asemel soetage vahtmaterjalidest valmistatud vahendeid.
* Vette tuleb minna, mitte joosta või hüpata, siis jõuab keha vee temperatuuriga harjuda.
* Hüpotermia ehk mahajahtumise tunnused:
a) Lapse huuled sinised
b) Külmavärinad - kuni laps väriseb pole hullu, sest see tähendab, et organism toodab sooja. Ohtlikuks muutub siis kui organism loobub sooja tootmisest (värisemisest). See on hüpotermia esimene tunnus.
c) Pissihäda – neerud on inimese kõige külmakartlikumad siseorganid ja nad annavad märku kui organismil külm hakkab.
Nende tunnuste märkamisel meelitada lapsed veest välja, kuivatada, kuivad riided selga ja pakkuda kohe mingit head spordimängu.
* Paadisõidul tuleb kanda keha kujule ja kaalule vastavat päästevesti. Lastele ei tohi panna täiskasvanute vesti. Päästevest peab keerama kandja vette sattudes selili. Kui lapsel on seljas suur täiskasvanu vest, siis vest pöörab, aga laps seal sees jääb paigale.
* Päästevest tuleb panna selga kuival maal enne paadisillale minekut. Palju kukutakse paati astudes, jäädes paadisilla ja paadi vahele.
* Surmahirmus uppuja on uskumatult tugev ja ohtlik kõigile, kes tema lähedusse satuvad. Surmahirmus inimene ei ole enam Inimene. Ta klammerdub kõigi külge ja võib ära uputada ka oma kõige lähedasema inimese.
* Mida soojem on vesi, seda kiiremini tuleb tegutseda päästmisel.
Keilas toimunud tasuta veeohutuskoolitus lastevanematele oli osa õnnetusi ennetavast projektist „Turvaline Läte“, mida rahastas Päästeamet.
Turvalist ujumist!
